Prantslanna oli väga lahke. Ta võtis mu käekõrvale, viis turismiinfopunkti, seletas töötajale, kes polnud samuti sellest kohast teadlik, mida ma otsin ning kuhu tahan minna. Õnneks oli turismiinfopunktis internet. Google, vana sõber, aitas hädast välja. Kui aadress (24 rue des sept arrents) teada, siis polnud hosteli leidmine enam eriti keeruline.
Polnud just luksuslik koht, aga piisavalt talutav, et seal kaks ööd veeta (teisi võimalusi mul tegelikult polnudki). See oli võrdlemisi tavaline noorte (alla 26 aastaste) hostel: neli inimest toas, kaks dušši koridoris, hommikusöök (sai/pain, moos/confiture, tee/kohv/kakao/mahl ja helbed piimaga/lait) ning inglise keelt kõnelev personal. Kõik kokku 22 € öö/nuit (sain muidugi hiljem teada, et on ka odavamaid majutuskohti).
Kahe päeva pärast sain oma uue kodu võtmd/clés. Alates 24. septembrist 2010 elan 20. arrondissement's ühes väikeses (umbes kaksümmen meetrikest ruudus), ent äärmiselt armsas studios. Siin on kõik vajalik, v.a pesumasin/lave-linge, olemas: diivan-voodi/canapé-lit, pliit, külmkapp/frigo, triikraud/repasser, kapp/armoire, televiisor/télé, Internet, laud/table, mikrolaineahi/micro-ondes, veekeetja, radiaator, dušš ja WC. Sellised igapäevased vidinad on päris toredad;) Pesumasinat asendab pesumaja/laverie, mis asub 100 m kaugusel. Seal saab oma mustad riided 3€ eest pesta ning 1€ eest kuivatada (kuivask siiski mitte).
Ümbruskond on siin päris normaalne. Merci, pardon et bosjour on minu trepikojas üpriski levinud. Siin on palju väiksid poekesi (boulangerie, épicirie, boucherie, libaire jne) ning ka suuri supermarketeid (centre commercial on umbes 300 m kaugusel). Siin on odav vein/vin ning siider /cidre (minu uus lemmik) - mõlemad, olenevalt sordist, on odavamad (pudeli saab 1.3 € eest) kui vesi/eau.Viin on siin siiski kallim;) Jalgsi on kesklinna umbes üks tund, metrooga ainult 10-15 minutit. Metroopeatus on 200m kaugusel. Metroo sõidab paari minutilise intervalliga (jaamas/gare eriti oodata pole vaja).
Siin on palju võimalusi vaba aja veetmiseks (mida praegu on külluses, kuna kool pole veel korralikult pihta hakkanud) - kohvikud/cafés, kinod/cinémas (olenavalt filmist ja kohast 5 - 9€), teatrid/théâtres riikliku- ja munitsipaalteatri pilet õpilasele 9-15 €), muuseumid/muséums (mitmed on alla 26 aastastele EL kodanikele tasuta) etc. Kasse/chats siin väga pole, koeri/chiens ikka leidub. Inimesi see-eest on metsikult palju. Eesti (Elva/Tartu) on, arvestades asustudtihedust, ikka oluliselt parem koht, kus elada. Selleks, et mõista kohtade, kus ei ole kümneid teatreid, kinosid, kohvikuid, ja muuseume ning kus on kohati liiga külm ja pime, võlu, tuleb neist natukeseks ajaks eemalduda. Eemalt on võimalik selgemini näha musta leiba, Kalevi komme, loodust, milleni inimene veel jõudnud ei ole; kära ja melu sees on võimalik mõista vaikuse väärtust; üksinda arvuti taga sõnu ritta seades on võimalik näha sõprade, perekonna ning enda ajaloo tähtsust. Ma armastan/aimer alati seda, mida mul ei ole, ja kohtlen seda, mis on, liigse ükskõiksusega. Flaws of character;)
PS! Täna paistis päev otsa päike ja oli suhteliselt soe ilm. Streik polnud ka kõige hullem. Üks on siiski kindel - pensioni küsimus tekitab veel palju pingeid enne, kui see seaduse vormi saab.
No comments:
Post a Comment